京沪高铁天津段沿线垃圾堆成山 国有土地遭强占

Estonia teatrisaal

百度 通过以铣带攻，自制定位工装，运用此方法铣削某产品螺纹的时间仅需短短30秒左右，且深度值可以一次加工完成，有效突破了高硬度难加工材料攻螺纹无法加工的瓶颈；通过以铣代镗，解决了某型号产品空心细长杆端面锥孔的加工，由此摸索出了加工细长锥孔、正锥孔、倒锥孔的加工方法，为各类锥孔的加工量身定做了加工模式；通过以铣代车，用台阶式钳口进行产品少量定位装卡，采用高转速、小切深、大进给的加工方法，用宏程序加工台阶孔处的倒角，用加长刀具进行细长孔加工，一次装卡、一道工序、一种设备来满足加工要求，解决了某型号产品密封板的一次加工，产品交验合格率达100%，加工效率比原先高达6倍。

Rahvusooper Estonia on Tallinnas asuv ooperi- ja balletiteater ning ainus oma seaduse alusel tegutsev etendusasutus Eestis. 1906. aastal sündinud teater kannab oma praegust nime alates 1998. aastast.

Rahvusooperi hooaeg v?ltab augusti l?pust kuni jaanip?evani. ühe hooaja jooksul j?uab lavale 5 suure saali uuslavastust, lisaks mitmeid kontserte ja haridusprojekte. Repertuaaris on nii klassikalisi oopereid, operette ja ballette kui ka kaasaegseid teoseid, sealhulgas muusikale, ning eesti heliloojate loomingut.

Teater tegutseb 1913. aastal valminud 840-kohalises Estonia teatrisaalis, kus etendatakse sageli ka külalisteatrite lavastusi ning korraldatakse nii riikliku t?htsusega kui ka muid kultuuriüritusi ja -pidustusi. N?iteks toimuvad enamasti seal vabariigi aastap?eva presidendi vastuv?tud.

Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2019. aastast Arvo Volmer, Eesti Rahvusballeti kunstiline juht 2019. aastast Linnar Looris ja peadirektor 2021. aastast Ott Maaten. Rahvusooperis on 20 ooperisolisti, balletitrupis 46 tantsijat, ooperikooris 44 lauljat, sümfooniaorkestris 85 orkestranti.

Ajalugu

Tiiu Kirsipuu loodud Estonia teatri 100. aastap?eva m?lestusm?rk Tallinnas (2006)

Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulum?nge. Korrap?rasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. T?sisem draama j?udis lavale 20. sajandi algul.

Estoniast sai kutseline teater 1906. aastal. Esimene operett (Hervé "Mamzelle Nitouche") etendati 1907. aastal, ooper (Conradin Kreutzeri "??maja Granadas") 1908. aastal, eesti operett (Adalbert Wirkhausi "Jaani??") 1911. aastal, ballett (Léo Delibes'i "Coppèlia") 1922. aastal, eesti ooper (Evald Aava "Vikerlased") 1928. aastal, eesti ballett (Eduard Tubina "Kratt") 1944. aastal.

1912. aastal asutati teatri juurde "Estonia" Muusikaosakond (EMO), mis hakkas korraldama kontserte, ja Muusikaosakonna segakoor. 24. augustil 1913 valmis Estonia teatri juugendstiilis hoone, mille projekteerisid soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi L?nn. üks ehitajaid oli Ivar Kreugeri ehitusettev?te Kreuger & Toll; Ivar Kreuger k?is Tallinnas mitu korda ehitust?id j?lgimas.

Ants Lauter oli aastatel 1918–1926 ja 1927–1944 draamajuht, 1944–1949 pean?itejuht. Oopereid lavastati püsivalt 1918/1919. hooajast.

1944. aasta m?rtsipommitamisel h?vis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Sel puhul peetud miitingul hüüdis EK(b)P KK sekret?r Eduard P?ll: "Kuid keegi ei suuda maha kustutada viha nende varemete tekitajate vastu!" Maja taastati Alar Kotli projekti j?rgi 1947. aastal. 1949. aastal draamatrupp likvideeriti, 1950. aastast kandis teater nime Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater Estonia.

1998. aastast kannab asutus nime Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik-?igusliku institutsioonina vastavalt rahvusooperi seadusele.

Teatri peadirigendi v?i muusikajuhina on t??tanud

• Otto Hermann (1906–1908),
• Adalbert Wirkhaus (1908–1912),
• Raimund Kull (peadirigent 1912–1920, dirigent 1920. aastast, muusikajuht 1930–1942),
• Juhan Aavik (1925–1933),
• Verner Nerep (peadirigent 1942–1944, dirigent 1933–1944),
• Priit Nigula (1944–1951, dirigent 1942–1962),
• Kirill Raudsepp (1951–1963),
• Neeme J?rvi (1963–1975),
• Eri Klas (1975–1994),
• Paul M?gi (1995–2002, loominguline juht 1998–2002),
• Jüri Alperten (2002–2004),
• Arvo Volmer (2004–2012 ja alates 2019. aastast),
• Vello P?hn (2012–2019).

Oopereid on lavastanud

• Hanno Kompus (1920–1944 vaheaegadega),
• Eino Uuli (1937–1951 vaheajaga),
• Paul M?gi (1954–1961, aastast 1958 pean?itejuht),
• Udo V?ljaots (1961–1979, pean?itejuht aastast 1977),
• Arne Mikk (aastast 1970, pean?itejuht 1978–1994, loominguline juht 2002–2004),
• Neeme Kuningas (lavastaja 1984–1994, pealavastaja 1994–2002 ja 2006).

Operette lavastas Agu Lüüdik (1927–1946).

Ballettmeistrid on olnud

• Rahel Olbrei (1925–1944),
• Anna Ekston (1944–1951),
• Viktor P?ri (1956–1964),
• Enn Suve (1966–1973, peaballettmeister aastast 1969),
• Mai Murdmaa (1964–2001, peaballettmeister 1974–2001),
• Tiit H?rm (balleti kunstiline juht 2001–2009),
• Toomas Edur (balletitrupi kunstiline juht 2009–2019),
• Linnar Looris (Eesti Rahvusballeti kunstiline juht 2019. aastast).

Direktorid on olnud

• Lembit Rajala (1944–1947, 1951–1953),
• Jaan K??ramees (1954–1958),
• Ants Lauter (1958–1959),
• René Hammer (1959–1973),
• Ants S?ber (1973–1988),
• Jaak Viller (1988–1994),

• Paul Himma (1994–2009),
• Aivar M?e (2009–2020),
• Ott Maaten (2021. aastast).

Eesti Rahvusballett

 Pikemalt artiklis Eesti Rahvusballett

Eesti Rahvusballett on Eesti juhtiv balletitrupp, kuuludes omaette institutsioonina Rahvusooper Estonia koosseisu. Alates 2010. aastast kannab Estonia balletitrupp nime Eesti Rahvusballett.

V?lislingid

• Rahvusooperi Estonia koduleht
• Estonia tantsu- ja muusikateatri areng
• "Rahvusooperis Estonia n?eb tulevikus rohkem uuslavastusi" ERR Uudised, 3. detsember 2008
• "Rahvusooper teenis l?ppenud aastal rekordilise piletitulu" Eesti P?evaleht, 3. jaanuar 2009