万兽之王是什么动物

August Rei
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis
Ametiaeg 9. jaanuar 1945 – 29. m?rts 1963
Eelnev	Jüri Uluots
J?rgnev	Aleksander Warma
Riigivanem
Ametiaeg 4. detsember 1928 – 9. juuli 1929
Eelnev	Jaan T?nisson
J?rgnev	Otto Strandman
Isikuandmed
Sünniaeg	22. m?rts 1886 Viljandi kreis, Liivimaa kubermang
Surmaaeg	29. m?rts 1963 (77-aastaselt) Stockholm, Rootsi
Erakond	VSDTP Eesti Sotsiaaldemokraatlik T??liste Partei (ESDTP)
Abikaasa	Therese Rei
Alma mater	Peterburi ülikool

百度 据悉，该套设备采用全液压柱塞泵组，输水压力达到12兆帕，双机组设备供水最大流量可达每分钟3000升，可以任意扩展设备实现流量的加大。

August Rei VR III/1 (22. m?rts 1886 Kurla, Pilistvere kihelkond, Viljandimaa – 29. m?rts 1963 Stockholm) oli Eesti poliitik ja diplomaat.

August Rei oli 1919–1920 Eesti Asutava Kogu esimees, 4. detsembrist 1928 kuni 9. juulini 1929 Eesti riigivanem (August Rei valitsus) ja 9. jaanuarist 1945 kuni 29. m?rtsini 1963 Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis. Tema surma j?rel astus Peaministrina Vabariigi Presidendi ülesandeisse Aleksander Warma.

Elulugu

August Rei ?ppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis, l?petas Novgorodi gümnaasiumi, aastatel 1904–1905 ja 1907–1911 ?ppis ta Peterburi ülikoolis ?igusteadust.

Aastatel 1905–1907 osales Rei 1905. aasta revolutsioonis, mille t?ttu arreteeriti ja vangistati viieks kuuks. Aastast 1906 toimetas ta Tallinnas p?randaalust ajalehte Sotsiaaldemokraat. Selle ajalehe VSDTP enamlaste fraktsiooni kontrolli alla mineku j?rel alustas ta aga uue VSDTP Eestis ilmunud h??lekandja Punane Lipp v?ljaandmist.

Aastatel 1912–1913 oli Rei Venemaa Keisririigi s?jav?es sundajateenistuses. 1913–1914 t??tas ta Viljandis advokaadina.

Esimese maailmas?ja ajal aastatel 1914–1917 oli Rei suurtükiv?eohvitser Tallinnas, Peeter Suure merekindluses ja osales 1917–1918 Eesti rahvusv?eosade organiseerimises, olles seejuures Eesti S?jav?elaste ülemkomitee abiesimees.

Aastatel 1917 ja 1919 oli ta ESDTP ajalehe Sotsiaaldemokraat peatoimetaja ja 1927–1928 Rahva S?na peatoimetaja.

Aastatel 1917–1919 oli August Rei Maan?ukogu liige, 1918–1919 Ajutise Valitsuse t??- ja hoolekandeminister, peaministri aset?itja ja haridusministri kohuset?itja. Eesti Asutava Kogu valimistel sai Eesti Sotsiaaldemokraatlik T??liste Partei (ESDTP) 120 kohast 41 ja August Rei valiti Asutava Kogu esimeheks. August Reist kujunes Eesti Sotsiaaldemokraatliku T??liste Partei peamine juht ja ideoloog. Ta oli 1919–1920 Eesti Asutava Kogu liige ja esimees, 1920–1937 I, II, III, IV, V Riigikogu liige.

Rootsi kuningas Gustav V ja riigivanem August Rei (paremal), Tallinnas, Toompeal (1929)

Riigivanem August Rei külas Eesti Vabariigi S?jakooli kursantidel (1929)

Aastatel 1923–1925 Eesti delegatsiooni juht Eesti-L?ti piirikomisjonis. Aastatel 1925–1926 II Riigikogu esimees.

4. detsembrist 1928 kuni 9. juulini 1929 oli August Rei, August Rei valitsuse Riigivanem ja 1932–1933, Konstantin P?tsi neljandas valitsuses Eesti v?lisminister.

1934. aastal esitati Rei Valimiste Peakomitees laiendatud volitustega riigivanema kandidaadiks. Ta kogus 21. m?rtsiks 4983 toetusallkirja (Riigivanema kandidaadiks ülesseadmiseks oli tarvis koguda 10 000 allkirja).

Aastani 1936 oli Rei vandeadvokaat, muu hulgas Ado Birki kaitsja 1927. aastal. 1930–1934 oli August Rei Tallinna linnavolikogu juhataja.

Aastatel 1936–1937 oli Rei v?lisministri abi ja 1938–1940 Eesti saadik N?ukogude Liidus.

1940. aastal Eesti saadikuna N?ukogude Liidus p?rast juunip??ret ning Eesti okupeerimist ja annekteerimist p?genes ta Riia kaudu Rootsi.

Rei oli 1944. aastal moodustatud Otto Tiefi valitsuses v?lisminister, 31. detsember 1944 – 9. jaanuar 1945 oli ta Eesti v?lisminister eksiilvalitsuses. Jüri Uluotsa surma j?rel 1945. aastal sai temast Eesti eksiilvalitsuses Peaminister presidendi ülesannetes (1945–1963).

August Rei suri 1963 Stockholmis eksiilvalitsuse istungilt metrooga koju s?ites infarkti.

ühiskondlik tegevus

1930–1936 oli August Rei Alliance Francaise’i president ja 1937–1938 Eesti V?lissuhete ühingu abiesimees.

August Rei oli Eesti T??lismuusika Liidu ja Tallinna T??lismuusika ühingu, osaühingu Rahva S?na, kirjastusosaühingu T?ht, sihtasutuse Tallinna Rahvamaja, Tallinna T??listeatri, Tallinna T??lisspordi ühingu ja muude ühenduste esimees.

1946–1949 oli Rei Eesti Rahvusfondi ja 1947–1963 ka Eesti Rahvusn?ukogu esimees.

August Rei on kirjutanud ja t?lkinud sotsialistlikke raamatuid, avaldanud m?lestusi.

Tsitaat

?Kuna P?hiseadus on absoluutselt kohustavaks juhiseks igale Eesti kodanikule ja selle eeskiri k?esoleval juhul on nii vaieldamatult selge, et ühelgi seaduste t?lgendamise reegleid ja loogikat austaval inimesel ei saa selle kohta tekkida kahtlusi ega kaksipidi arvamist, siis ei saa mina keelduda seda kohustust t?itmast, mis minu peale on langenud.“

– (9. jaanuaril 1945)

August Rei stipendium

Alates 2008. aastast annab Riigikogu Kantselei v?lja August Rei parlamendiuuringu stipendiumi.

Tunnustus

• Vabadusrist III/1, millest ta loobus 21. detsembril 1920, v?ttis vastu 22. m?rtsil 1936
• 1930 Kotkaristi I klassi teenetem?rk
• 1932 Tartu ülikooli audoktor

Isiklikku

August Rei abiellus 1917. aastal Therese Lutsuga (16. august 1891 Peterburi – 30. mai 1976 Sk?ndal), peale selle oli tal Hilda P?rdiga (3. mai 1912 – 10. september 1992 Rakvere) tütar Hilja Rei (sündinud 20. septembril 1938 Tallinnas, saabus Rootsi detsembris 1943, lapsendatud 1. m?rtsil 1944, algne nimi Hilja P?rt).

August Rei matusetalituse pidas 20. aprillil 1963 Stockholmis Gustaf Vasa kirikus piiskop Johannes Oskar Lauri.

Rei maeti augustis 2006 koos abikaasaga ümber Tallinna Metsakalmistule, Kuulsuste künkale.

Tema vend oli ajakirjanik ja poliitik Ferdinand Rei.

Vaata ka

• Kodakondsuse seaduse muutmise ja t?iendamise seadus (1957)

Teosed

• August Rei, "M?lestusi tormiselt teelt". Eesti P?evaleht, 2010, 443 lk, ISBN 9789949452491

Kirjandus

Raamat

• Jüri Ant, "August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat". Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 2012, 360 lk; ISBN 9789985858806

Artikleid

• A. Rei ajakirjanike küsimuste risttules – tema seisukohad. Stockholms-Tidningen Eestlastele, 4. veebruar 1953, nr , lk 2.
• August Rei autojuht m?letab: Elukilde Moskva saatkonnast. Eesti P?evaleht, 3. juuli 1992, nr 50, lk 5.
• Avati m?lestuskivi August Reile – bhr.balanss.ee, 24. aprill. 2008.
• Heino Laagus, "Kunagine riigivanem on v??rt m?letamist", Sakala, 23. aprill 2008

V?lislingid

• Ametisseastumise k?skkiri (1. leht)
• Ametisseastumise k?skkiri (2. leht)
• August Rei ametisseasutmise pühalik t?otus 31. detsembril 1944
• T?na t?histatakse riigivanem August Rei sünnikoht – Riigikantselei, 23. aprill 2008.
• August Rei Eesti biograafilises andmebaasis ISIK

Eelnev Jaan T?nisson	Eesti riigivanem 1928–1929	J?rgnev Otto Strandman
Eelnev Mihkel Pung	Eesti v?lisminister 1. november 1932 – 18. mai 1933	J?rgnev Ants Piip
Eelnev Jüri Uluots	Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis 1945–1963	J?rgnev Aleksander Warma
Eelnev Ants Piip (Eesti v?lisminister)	Vabariigi Valitsuse eksiilis v?lisminister 18. september 1944 – 9. jaanuar 1945	J?rgnev Aleksander Warma