“古中国 大运城”民俗文化旅游年河津展区：华灯耀“龙门”
| Paul Luhtein | |
|---|---|
| Sündinud |
22. m?rts 1909 Tallinn |
| Surnud | 8. veebruar 2007 |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Riigi Kunstt??stuskool |
| Tegevusala | graafik ja kunstipedagoog |
Paul Luhtein (ka Paul Luhthein; 1935. aastani Paavel Luttein; 22. m?rts 1909 Tallinn – 8. veebruar 2007) oli eesti kirjakunstnik, raamatu- ja tarbegraafik ja kunstipedagoog.
Eluk?ik
[muuda | muuda l?hteteksti]Paul Luhtein ?ppis aastatel 1916–1924 Jakob Westholmi gümnaasiumis. 1924–1930 ?ppis ta Riigi Kunstt??stuskooli graafika- ja trükit??osakonnas ja l?petas kooli rakenduskunstnikuna. T?iendas end Leipzigi Graafika ja Raamatukunsti Akadeemia meistriklassis professor Tiemanni juhendamisel aastail 1931–1932.[1]
T??tas 1932. aastast Riigi Kunstt??stuskooli tarbegraafika?ppej?una ning oli 1934. aastal Tallinna Trükit??stuskooli reorganiseerija. Paul Luhtein oli üks 39 h??le?iguslikust kodanikust, kes 1934. aastal kirjutasid alla Konstantin P?tsi riigivanema kandidaadiks ülesseadmise n?udmisele. Mobiliseeriti 1941. aastal Punaarmeesse. Asunud 1944. aastal ?ppej?ut??le Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis, sai temast j?rgmisel aastal graafikakateedri juhataja (dotsent 1946, professor 1952) ja ta j?i sellesse ametisse 1982. aastani.[1]
Looming
[muuda | muuda l?hteteksti]Ajateenistuses olles joonistas Luhtein kaitsev?ele ?lakuid, rinnam?rke ja l?kmeid. Alustava kunstnikuna tegutses ta innukalt rakendusgraafika vallas, p?lvides 1932. aastal T?ehhoslovakkias toimunud Teplice-Sch?nau kuurordi plakativ?istlusel preemia, mis j?i selles valdkonnas t?htsamaks rahvusvaheliseks tunnustuseks s?jaeelsel perioodil.[1]
1936. aastal korraldas valitsus Valget?he ja Riigivapi teenetem?rgi kavandite saamiseks kinnise konkursi.[2] Kutsed said Günther Reindorff, August Kilgas, Roman Nyman, Hugo Lepik ja Paul Luhtein.[2] Parimaks tunnistati Luhteina kavandid.
Valget?he teenetem?rgi loomisel v?ttis kunstnik eeskuju lumehelbest.[2] Kui tavaliselt on ordenid kas nelja- v?i harva ka viieharulised, siis Valget?ht on kuue haruga.[2] Teenetem?rk tehti valmis Roman Tavasti P?rnu maantee t??kojas.[2] Valget?he teenetem?rgil oli ka kett, mille said enne 1940. aastat kuus riigipead.[2] Samuti ka erisuurpael, mida anti v?lja vaid kahel korral.[2]
Riigivapi teenetem?rgi keti Luhteina kavandi j?rgi tegemise usaldas Eesti Vabariigi valitsus 1937. aastal oma ala tipule, Joseph Kopfi kullassepat??stusele.[2] Kokku kulus riigipea ametitunnusele 453 grammi kulda, üks punane rubiin ja kolm heledat safiiri.[2] Valmistati ka rinnas kantav kaheksaharuline kuldt?ht.[2] 1938. aasta m?rtsiks sai kett valmis ja uue p?hiseaduse kehtimise esimesel p?eval asetas selle Kadriorus president Konstantin P?tsi ?lgadele kindral Johan Laidoner.[2] Viimast korda kandis president ametiketti avalikult kaelas 16. juulil 1940, kui P?ts v?ttis vastu N?ukogude Liidu t?ievolilise esindaja volikirja.[2]
Paul Luhtein kujundas ka Konstantin P?tsi vapi. Kuna presidendi vanaisa oli m?lder, pidi kilbil olema veskikivi. ?igusteadust sümboliseerisid kaalud, riigitegelast kolm l?vi ning iseseisvusv?itlust vabadusrist.[2] Vapi alla soovis Konstantin P?ts deviisi "Per aspera ad astra".[2]
Punaarmeesse mobiliseerituna tuli tal t??tada Udmurtias naftatehase ehitusel, kust ta aga 1942. aastal p??ses Jaroslavli ja Moskvasse kunstnikut??le.[1] Eestisse naasnuna sai Paul Luhteinast üks n?utumaid auaadresside kirjutajaid ning mitmesuguste embleemide ja m?rkide kujundajaid.[1]
Paul Luhtein on kujundanud Eesti Politsei vapi ning Eesti Lauljate Liidule 1938. aasta üldlaulupeo m?rgi, lisaks mitmed Eesti Vabariigi teenetem?rgid. Samuti Eesti NSV lipu (1952) ja suure hulga tarbeesemeid. Luhtein on kujundanud seitsme laulupeo embleemid ning 340 auaadressi. Ta esitas kavandeid Eesti uue krooni konkursile 1990. aastate alguses.
Kunstniku esimene Tallinna vaadetega tinal?igete album ilmus 1957. aastal, iga j?rgmine kümnend t?i neile lisa, seejuures v?ljaanne "Tallinna keskaegsed kindlusetornid" (1989) p?lvis trükigraafika preemia.[1] Eesti raamatukunsti klassikasse kuuluvad tema kujundatud "Ilias" (1960) ja "Odüsseia" (1963) ning mitmed A. H. Tammsaare, Friedebert Tuglase ja Juhan Liivi teosed.[1]
Paul Luhtein oli Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor ja Eesti Kunstnike Liidu auliige. Ta oli 1932. aastal asutatud Rakenduskunstnike ühingu asutajaliige, kuulus Kuku klubi juhatusse selle algusest 1935. aastal kuni 1940. aastani.
Tunnustus
[muuda | muuda l?hteteksti]- 1963 – Eesti NSV rahvakunstnik
- 1982 – Jaan Jenseni raamatugraafika aastapreemia (postkaardipreemia – "350 a Eesti raamatutrükki")
Isiklikku
[muuda | muuda l?hteteksti]Paul Luhtein oli Irina Raua ja Olev Luhteina isa.
Teoseid
[muuda | muuda l?hteteksti]- Paul Luhtein. "Tallinna vanalinn. Tinal?iked". Eesti Raamat, 1998. ISBN 9985651839