三大主机谁更受蟑螂青睐 PS4主机里竟有小强窝
|
See artikkel on veega ümbritsetud maismaast; Eestis p?rismaise puu kohta vaata artiklit Harilik saar; taimeperekonna kohta vaata Saar (perekond); muude t?henduste kohta vaata Saar (t?psustus). |
 | Artiklis puuduvad viited. (Juuli 2025) |
Saar on t?ielikult veega ümbritsetud maismaa.
Saare m?iste alla ei mahu kivid ja mandrid. Seega otsustab suurus, kas tegemist on saarega v?i mitte. Kindlat suuruse alamm??ra siiski pole. ülempiiriks on v?ikseim manner Austraalia.
Enamasti m?eldakse saarte all meresaari, kuid ka j?e- ja j?rvesaared on saared.
V?ikseid saari nimetatakse laidudeks, rahudeks, nasvadeks, m?kkideks, kivideks, kuivadeks jne.
üksteisele l?hedal asuvad saared moodustavad saarestiku.
Liigitamine
[muuda | muuda l?hteteksti]Saari on mandrilisi ja ookeanilisi. Mandrilised saared asuvad mandrilisel maakoorel, ookeanilised saared on aga vulkaanilisel teel ookeani p?hjast üle merepinna kerkinud. K?ik j?rve- ja j?esaared on mandrilised, kui nad just ei asu ookeanilisel saarel.
Mandrilised saared v?ivad tekkida v?ga mitmel moel: eelmainitud j?rve- ja j?esaared; mandriga ühenduse kaotanud endised mandri osad nagu Suurbritannia; riftistumise t?ttu mandrist eraldunud mandrilise maakoore plokid ehk mikrokontinendid nagu Madagaskar; isostaatilise maakerke tagaj?rjel merest kerkinud saared nagu Saaremaa; setete kuhjumise teel tekkinud barj??rsaared, mida v?ib leida n?iteks Mehhiko lahe kaldal; sk??rid, mis on tekkinud pealetungiva liustiku kulutatud kristalsest aluskorrast; veest v?lja ulatuvad liustikutekkelised voored, n?iteks Naissaar; merepinnast k?rgemale ulatuvad liustiku kunagist servaasendit m?rkivad otsamoreenid, millest tekkinud saari v?ib leida V?inameres. Meteoriidi kukkumisel madalasse merre v?ivad tekkinud kraatri vallid samuti üle merepinna ulatuda. Nii oli see sadu miljoneid aastaid tagasi, kui merre kukkus meteoriit, mille j?lge tunneme t?nap?eval K?rdla kraatrina. Saarte tekkimiseks on v?imalusi teisigi.
Ookeanilised saared on ümbritsetud ookeanilisest maakoorest. Keset ookeani asuvad saared on enamasti tekkinud seet?ttu, et nende all on suure vulkaanilise aktiivsusega piirkond, nn kuum t?pp. Nii on tekkinud n?iteks Kanaari saared. Et kuum t?pp püsib ühe koha peal paigal, tema kohal asuvad laamad aga liiguvad, tekib m?nikord terve vulkaaniliste saarte ahelik, nagu n?iteks Hawaii saared. M?ned kuuma t?pi kohal asuvad saared paiknevad lisaks veel ookeani keskahelikus, mis suurendab nende vulkaanilist aktiivsust. Sellised on n?iteks Island ja Jan Mayen. Vulkaanilise saare ümber v?ib sobivate tingimuste korral tekkida korallriff. Kui saar vajub erosiooni t?ttu merepinnast allapoole, peavad korallid vajumistempoga sammu, kasvatades riffi k?rgemaks. Seet?ttu tekivad valdavalt ümarad korallrahud ehk atollid.
Vaata ka
[muuda | muuda l?hteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Saar |