中国互联网二十年啪啪打脸简史 话不要讲太满……

百度 　　钟扬有句话，可以解释其一生所求：“当一个物种要拓展其疆域而必须迎接恶劣环境挑战的时候，总是需要一些先锋者牺牲个体的优势，以换取整个群体乃至物种新的生存空间和发展机遇。 Venemaa F?deratsioon vene Российская Федерация (Rossiiskaja Federatsija)
Venemaa lipp Venemaa vapp
Riigihümn	Venemaa hümn
Pealinn	Moskva
Pindala	17 100 000 km2
Ametlikud keeled	vene keel ja vabariikides kohalikud keeled
Rahvaarv	143 054 637 (2022)
Rahvastikutihedus	8,4 in/km2
Riigikord	presidentaalne vabariik
President	Vladimir Putin
Peaminister	Mihhail Mi?ustin
Iseseisvus	NSV Liidust; deklaratsioon 12. juunil 1990, l?plik 26. detsember 1991
SKT	1577,524 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	10 749 $ (2017)
Valuuta	Vene rubla (RUB)
Ajav??nd	maailmaaeg +2 kuni +12 (dekreediaeg)
Tippdomeen	.ru, .рф
ROK-i kood	RUS
Telefonikood	7

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa F?deratsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, l??nes Eesti, L?ti, Leedu, Poola (viimase kahega L??nemere-??rse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaid?aaniga, l?unas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus P?hja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika ühendriikidega (viimase kahega meritsi).

Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal kehtib 11 ajav??ndit.

Venemaa pikk rannajoon (37 653 km) ulatub P?hja-J??merest Vaikse ookeani l??neosani ning h?lmab veel Musta mere, Kaspia mere ja L??nemere ranniku. Venemaa on pikima maismaapiiriga riik (kokku 20 257 km), piirnedes 14 riigiga.

Venemaa F?deratsiooni vapp, 1992–1993

1991. aastani oli Venemaa (Vene NFSV) N?ukogude Liidu pindalalt suurim liiduvabariik. Venemaa on N?ukogude Liidu ?igusj?rglane. Venemaa on endisi NSV Liidu liiduvabariike ühendava SRü juhtiv liige.

Nimi

Venemaa praeguse riigi ametlik nimi on eesti keeles Venemaa F?deratsioon. Laialt on levinud nimekuju Vene F?deratsioon, sealhulgas diplomaatias. Nimekuju Vene F?deratsioon kasutati ka NSV Liidu haldusüksuse Vene NFSV lühendnimena. Vaata ka Vene.

Asend ja suurus

Venemaa on suurim riik maailmas; selle kogupindala on 17 075 200 ruutkilomeetrit. See on suurem kui Euroopa, Antarktika, Austraalia ja Okeaania maailmajagu. Venemaa asub laiuskraadide 41° ja 82° N, ning pikkuskraadide 19° E ja 169° W vahel.

Riik

Venemaa kui idaslaavlaste riik sai alguse 13. sajandil, kui moodustati Moskva Vürstiriik, millest arenes ekspansiooni ja territooriumi laiendamise tulemusena p?hja, ida, l?una ja l??ne suunas Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Venemaa Keisririik, Venemaa Vabariik, Venemaa N?ukogude Vabariik, Venemaa Sotsialistlik F?deratiivne N?ukogude Vabariik, Venemaa N?ukogude F?deratiivne Sotsialistlik Vabariik (liiduvabariik N?ukogude Liidu koosseisus) ja Venemaa F?deratsioon.

Riigikord ja juhtimine

 Pikemalt artiklis Venemaa riigihaldus

Venemaa on vastavalt p?hiseadusele f?deratiivne presidentaalne vabariik, riigipea on president.

Seadusandlik organ on parlament, mis koosneb kahest kojast: Riigiduumast ja F?deratsioonin?ukogust.

Freedom House klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks.

Venemaa on üks maailma korrumpeerunumaid riike. Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi j?rgi oli Venemaa 180 uuritud riigi seas 2007. aastal 143. kohal. Sama uuringu j?rgi jagas Venemaa 2010. aastal 154.–163. kohta 178 riigi seas. 2014. aastal oli Venemaa 136. kohal 175 riigi seas.

Haldusjaotus

 Pikemalt artiklis Venemaa haldusjaotus

Venemaa jaotub halduslikult 85 f?deratsiooni subjektiks (1. j?rgu haldusüksuseks):

• 22 vabariigiks
• 9 kraiks
• 46 oblastiks
• 3 keskalluvusega linnaks
• 1 autonoomseks oblastiks
• 4 autonoomseks ringkonnaks

L??neriigid ei tunnusta Ukrainale kuulunud Krimmi Vabariigi ja Sevastopoli annekteerimist 2014. aasta m?rtsis.

Peale selle on Venemaa jaotatud kaheksaks f?deraalringkonnaks, mis aga ei ole Venemaa F?deratsiooni subjektid.

Riigikaitse

Venemaa riigikaitse aluseks oli p?rast 1991. aastal NSV Liidu lagunemist p?hiliselt Venemaa territooriumile j??nud NSV Liidu relvaj?ud ja selle koosseisu kuulunud relvaliigid Venemaa F?deratsiooni relvaj?ud: maav?ed, merev?gi, lennuv?gi ja v?eliigid: strateegilised raketiv?ed, kosmosev?ed ja ?hudessantv?ed. Relvaj?udude juhtorganiks on Venemaa F?deratsiooni Relvaj?udude Kindralstaap.

Venemaa riiklik ja sisejulgeolek

Venemaa sisejulgeoleku tagamise aluseks on Venemaa julgeolekuasutuste ühendus, mille juhtorganiks on Venemaa Julgeolekun?ukogu. Julgeolekuasutuste ühenduse koosseisu kuuluvad:

• Venemaa siseministeerium
• Venemaa eriolukordade ministeerium ja luureteenistused:
• Venemaa F?deraalne Julgeolekuteenistus (FSB) (Федеральная служба безопасности; riigi sisejulgeolek, ka v?lismaal elavad venelased)
• Venemaa V?lisluureteenistus (SVR) (Служба внешней разведки; v?lisluure),
• Venemaa F?deratsiooni Relvaj?udude Kindralstaabi Teine Peavalitsus ehk Luurepeavalitsus (GRU) (Главное разведывательное управление; s?jav?eluure).

Loodus

Kliima

Venemaa hiiglaslik suurus ja enamiku alade suur kaugus merest teeb seal domineerivaks kliimaks mandrilise kliima, mis on levinud kogu riigis peale tundra ja edelaalade. L?unas asuvad m?ed takistavad India ookeani poolt tulevate soojade ?humasside tulekut. P?hja ja l??ne tasandike p?rast on Venemaal rohkem arktilise ja antlantilise kliima m?jusid.

Suur osa p?hja Venemaa ja Siberi alad asuvad arktilises kliimav??tmes, kus on ekstreemselt külmad talved (suurim m??detud külm on ?71,2 °C).

Enamikul Venemaa aladel on vaid kaks eristatavat aastaaega – suvi ja talv, kevad ja sügis on lühikesed perioodid suurte külma ja soojakraadide vahetumisel. K?ige külmem kuu on jaanuar ja k?ige soojem on juuli. Talvel l?hevad temperatuurid külmaks nii l?unast p?hja kui ka l??nest itta. Suved on v?ga soojad, isegi Siberis. Mandri interj??rid on k?ige kuivemad alad.

Rahvastik

Demograafilised n?itajad

Venemaa rahvaarvu dünaamika 1950–2010

Venemaa rahvaarv on 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 141,9 miljonit, v?henedes 146,7 miljonini aastal 2020. Maailma riikide seas on Venemaa rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on v?ga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad.

Venemaal on demograafiline kriis. Rahvastik v?henes 2010. aastani negatiivse loomuliku iibe t?ttu. üRO keskmise prognoosi j?rgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Venemaa rahvastik on üks vanimaid maailmas (keskmine vanus on 40,3) . üle 65-aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4‰, suremus 15,2‰ (2006). Loomulik iive on ?4,8‰. 2008.aasta andmetel naise kohta on 1,57 sündi, mis on üks maailma v?iksemaid sündimusi. Keskmine oodatav eluiga on naistel 77,6 ja meestel 66,9 aastat. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste suremus on 1,53%.

Venemaa rahvastikupüramiid

Sellegipoolest on Venemaal sündimus suurem kui enamikus Euroopa riikides (13,3 sündi tuhande inimese kohta aastal 2014 v?rreldes Euroopa Liidu keskmisega 7,9 sündi tuhande inimese kohta. Samas on Venemaa rahvastiku suremus suurem kui Euroopa riikides (2014. aastal oli Venemaa suremus 13,1 ja Euroopa Liidus 9,7 tuhande inimese kohta). Alates 2010. aastast on Venemaa rahvaarv suurenenud t?nu suremuse v?henemisele, sündimuse suurenemisele ja suurenenud immigratsioonile. 2009. aastal loeti Venemaal esimest korda p?rast 15 aastat rahvastiku suurenemist (10 500 inimese v?rra).

Venemaa rahvaarv on alates 1993. aastast alkoholismiga seotud p?hjustel v?henenud 6,6 miljoni inimese v?rra ning v?heneb üRO Arenguprogrammi prognoosi kohaselt 2025. aastaks veel 11 miljoni v?rra.

Riigi valitsus on kasutusele v?tnud mitmeid programme, mille abil suurendada sündimust ja t?sta immigratsiooni. 2007. aastal t?steti igakuine riiklik lastetoetus t?steti 55 dollarile ja igale naisele, kes otsustab saada teise lapse, makstakse ühekordselt 9200 dollarit.

Venemaal on 11 miljonilinna.

Viimane rahvaloendus toimus Venemaal 2010. aastal, toimunud rahvaloendusel loendati esialgsetel andmetel 143,2 miljonit inimest, samas kui 2002. aasta rahvaloendusel saadi elanike koguarvuks 145 miljonit.

Emigratsioon Venemaalt

20. sajandi jooksul on Venemaalt toimunud mitu v?ljar?ndamislainet, mille p?hjusteks olid poliitilised muutused Venemaal. 1917. aastal p?rast Venemaal v?imu haaramist VSDT(b)P poolt lahkusid Venemaalt rahvastiku k?rgkiht, aadlikud, haritlased ja teadlased. 1918. aastal saadeti VK(b)P KK otsusega v?lja veel allesj??nud intelligentsi esindajad, kes ei toetanud bol?evike v?imu (sh kirjanikud Ivan Bunin (hilisem Nobeli kirjandusauhinna laureaat ja Vladimir Nabokov; lennukikonstruktor Igor Sikorski ja t?nap?evase teleri leiutaja Vladimir Zvor?kin; parimad humanitaarteadlased (nn Filosoofide laevaga); poliitikud, kaupmehed, kunstnikud (Marc Chagall) ja artistid (Fjodor ?aljapin); 2. emigratsioonilaine oli Venemaalt p?rast NEP-i l?petamist ja sundkollektiviseerimise algust; 3. emigratsioonilaine oli teise maailmas?ja ajal, kui s?jaolukorras v?i Saksa okupatsiooniv?gede poolt sundkorras ?ra viidud Venemaa elanikud v?imaluse korral ei naasnud NSV Liitu (umbes 1 000 000); 4. emigratsioonilaine toimus Leonid Bre?nevi valitsemisajal 1970.–1980. aastatel "juudi perekondade taasühinemise" ettek??ndel (umbes 2 000 000 elanikku); 5. emigratsioonilaine oli 1980. aastate l?pus ja 1990. aastate alguses, NSV Liidu lagunemise ja Venemaa ajutise demokraatliku arenguetapi ajal; 6. emigratsioonilaine algas p?rast 2000. aastat ja Vladimir Putini poolt "juhitud demokraatia" juurutamist Venemaal.

Rahvad

Venemaa rahvad

Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustasid 2010. aasta rahvaloenduse andmetel ligi 81% rahvastikust. Suuremad v?hemusrahvused on tatarlased (3,7%), ukrainlased (1,4%), ba?kiirid (1,1%), t?uva?id (1%), t?et?eenid ja armeenlased. Rahvaloenduse kohaselt on 84,93% Venemaa rahvast Euroopa p?ritolu.

2010. aasta rahvaloenduse ajal tekkis Uurali m?gedest ida pool (Tjumeni, Omski, Novosibirski, Kemerovo, Krasnojarski, Irkutski, Barnauli ja Jakutski) Siberi piirkonna elanike loendusel fenomen, kus NSV Liidu ajal Siberisse suunatud v?i elama asunud elanikud ei identifitseeri ennast enam kui venelasi, vaid siberlasi, vastandades end moskvalastele, kes k?ituvad nagu kolonisaatorid Ameerikas – ahnitsedes kokku k?ik, mis nad saavad, ja j?ttes kohalikud pika ninaga.

Keeled

Venemaa 185 rahvusrühmas r??gitakse kokku üle saja keele. 2002. aasta rahvaloenduse kohaselt r??gib 146,2 miljonit inimest vene keelt, 5,3 miljonit tatari keelt ja 1,8 miljonit ukraina keelt. Vene keel on ainuke ametlik riigikeel, kuid Venemaa p?hiseadus lubab v?iksematel riigi haldusjaotustel kasutada oma keelt lisaks vene keelele.

Hoolimata selle laiale levikule on vene keel ühtlaselt kasutusel üle kogu riigi. Vene keel on geograafiliselt k?ige laiema levikuga keel üle Euraasia ja k?ige laialdasemalt levinud slaavi keel. See kuulub indoeuroopa keelte perekonda ja on üks kasutusel olevatest ida slaavi keeltest (teised on valgevene ja ukraina keeled). Esimesed teadaolevad kirjutised venekeeles p?rinevad 10. sajandist.

Vene keel on teisena inglise keele j?rel k?ige kasutatum keel internetis, üks ametlikest keeltest rahvusvahelise kosmosejaama pardal ja üks kuuest ametlikust üRO keelest.

Religioon

Venemaa v?ttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on ?igeusklikud, kes kuuluvad Vene ?igeusu Kirikusse, mille juht on Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill. Venemaa ?igeusu kiriku ajaloo kohaselt on ?igeusu toonud Venemaale, Valgevenemaale ja Ukrainasse Jeesus Kristuse esimene apostel püha Andreas.

Mitmed suuremad v?hemusrahvused (tatarlased, t?et?eenid, ba?kiirid) on valdavalt muslimid.

Suuruselt teine usuvool on islam, mis v?tab enda alla umbes 6,5% venelastest. Sellele j?rgnevad esivanemate usud (paganism ja tegenism) – 1,2%, budism – 0,5% ja hinduism – 0,1%.

Majandus

 Pikemalt artiklis Venemaa majandus

2011. aastal Venemaa SKP kasvab eelarve j?rgi 4,3 protsenti, 50,29 triljonile rublale. Venemaa sissetulekuteks kavandatud 8,8 triljonit rubla, millest nafta- ja gaasitooted annavad peaaegu poole ehk 4,4 triljonit rubla. Venemaa on 74 miljardi barrelini hinnatavate t?estatud naftavarude poolest maailmas seitsmendal kohal. Uudisteagentuuri Ria Novosti andmetel riigi julgeolekun?ukogu koosolekuks ettevalmistatud materjalide kohaselt on Venemaa naftavarudest on juba enam kui pool ?ra kasutatud. Elektrienergia- ja gaasit??stuse v?imsustest on kasutusel 60% ning nafta t??tlemises 80%. 2009. aastal sai Venemaa 494 miljoni tonniga maailma suurimaks naftatootjaks (vt Venemaa naftat??stus).

Venemaa 2012. aasta riigieelarve defitsiidiks on kavandatud 1,81 triljonit rubla ehk 3,6 protsenti SKP-st, 2012. aastal on arvestatud eelarvedefitsiidina 1,73 triljonit ehk 3,1 protsenti ja 2013. aastal 1,79 triljonit rubla ehk 2,9 protsenti SKP-st.

T??tus oli 2011. aastal 6,8%.

SKT ja t??j?u jaotumine sektoritesse

Sektor	SKT osakaal	T??j?u osakaal
P?llumajandus	4,2%	9,8%
T??stus	37%	27,5%
Teenindus	58,9%	62,7%

V?liskaubandus

Venemaa suurimad ekspordiartiklid on ?li ja ?litooted, maagaas, metall, puit ja puidutooted, kemikaalid ning lai valik tsiviil- ja s?jalisi valmistooteid. Venemaa t?htsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa – 8,2%, Holland – 6%, Ameerika ühendriigid – 5,6%, Hiina – 5,4% ja Türgi – 4,6%.

Venemaa suurimad impordiartiklid on masinad, s?idukid, ravimid, plastid, poolvalmis metalltooted, liha, puuvili ja p?hklid, optika- ja meditsiiniriistad, raud ning teras. Venemaa t?htsamad impordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa – 14,7%, Hiina – 13,5%, Ukraina – 5,5%, Itaalia – 4,7% ja Valgevene – 4,5%.

Ajalugu

Ida-slaavi h?imude asualad 8.-9. sajandil

 Pikemalt artiklis Venemaa ajalugu

Venemaa l??neosa ja sealsete rahvaste paiknemine ligikaudu varjaagide tuleku ajal

Vanimaid arheoloogilisi leide t?nap?eva Venemaa territooriumilt on leitud vanema paleoliitikumi ajaj?rgust Kaukaasiast, keskmisest paleoliitikumist ka Volgogradi l?hedalt, Uurali keskosast, Oka ??rest ja Desna ülemjooksult; Siberi vanimad leiud (Altaist ja Amuuri j?gikonnast) on Aasia-p?rased.

Kaudsete dokumentaalsete t?endite alusel oli 8.-9. sajandil t?nap?eva loode- ja p?hja-Venemaa territooriumil Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni ??res viikingite valitsetud, kuid eri h?ime (balti, slaavi, soome-ugri, turgi ja skandinaavia h?imud) ühendanud Vene khaaniriik (en), mille keskus asus arvatavalt kaubatee ??res Laadoga j?rve juures Aldeigoburgis.

Esimene idaslaavlaste riiklik moodustis t?nap?eva Venemaa territooriumil loodi 862. aastal, kui poolmüütilise varjaagi valitseja Truvori moodustatud Novgorodi vürstiriik, mille j?rgmine valitseja Oleg aga j?tkas vallutusi ning 882 vallutas ta Smolenski ja Ljubet?i linnad ja rikka kaubalinna Kiievi koos Kiievi suurvürstiriigiga, liitis need alad vanima slaavlaste riigi Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas p?hjaslaavlasi ja osa l?unaslaavlasi ühendava Kiievi-Vene riigi.

Kiievi-Vene suurvürstiriigi tuumiku moodustasid Kiievi, T?ernigovi ja Perejaslavli vürstiriigid. Oleg pani aluse Rjurikute dünastiale, mis valitses pika aja jooksul t?nap?eva Venemaa, Ukraina ja Valgevene, niisiis slaavi aladel eksisteerinud vürstiriikides, millest tuntuimad olid T?ernigov, Perejaslav, Polotsk, Rostov ja Ljubet?. Vürstiriikide kuulumine Kiievi suurvürstiriiki ja lahkul??mine sellest toimus vahelduva eduga kuni 12. sajandi keskpaigani, mil moodustus umbes 20 rahvusgrupist ja h?imust koosnev suurvürstiriik. Kiievi-Venemaa lagunemise p?hjustasid 12. sajandi keskel T?ingis-khaani juhitud mongolite vallutused Euroopas ja suurvürstiriigi koosseisu kuulunud vürstiriikide vürstide iseseisvumispüüded.

13. sajandil olid idapoolsed vene vürstiriigid mongolite Kuldhordi vasallriigid ning vürstiriikide valitsejad said vürstiriikides valitsemise ?iguse Mongolite riigi suurkhaanilt. Edela-Venemaa Novgorodi vürstiriik ja Pihkva vürstiriiki mongoli vallutusk?igud ei ulatunud, kuid piirkonda toimusid Rooma-katoliku kiriku poolt suunatud P?hjala ristis?jad, mis t?rjuti edukalt.

Mongoli Kuldhordi kuulunud Venemaal kujunes endise Kiievi/Vladimiri-Suzdali vürstiriigi asemel uueks keskuseks Moskva vürstiriik, Moskva vürst Juri Danilovit? sai 1318. aastal diplomaatilisi vahendeid kasutades ?nnestus tal saavutada poolehoid Kuldhordis ja abielluda Kuldhordi khaanitütrega ning saavutada, ka enda tunnistamist Kuldhordi poolt Venemaa vürstide vanemana. 1319. aastal tunnistati Kuldhordi poolt Moskva vürst Juri Danilovit?i Vladimiri suurvürstina (endise Kiievi-Vene suurvürstiriigi uus pealinn oli Vladimiri linnas). Uue suurvürstiriigi (Moskva suurvürstiriik) pealinnaks m??ras Ivan I Moskva linna, samuti sai ka Venemaa ?igeusu kiriku metropoliidi asukohaks Vladimiri linna asemel Moskva. Suurvürst Ivan I Kalita j?tkas v?iksemate vene maade ja vürstiriikide ühendamist Moskva v?imu alla, kasutades selleks Kuldhordi toetust, kes soodustas tugeva vasallv?imu loomist Venemaal. Ivan kasutas suurvürstiriigi piiride laiendamiseks nii s?du (1332 Novgorodiga, 1340 Smolenskimaal) kui ka maade ja linnade ostmist (Beloozjorsk, Galit?, Uglit?) vaesunud osalis- ja naabervürstidelt.

14. sajandi teisel poolel, p?rast Kuldhordi n?rgenemist sisemise v?imuv?itluse k?igus Moskva suurvürsti juhitud Kulikovo lahingus (1380) saavutasid Vene v?ed esimese v?idu mongoli-tatari v?gede üle ja 1480. aastal vabanes Venemaa mongoli-tatari ikkest.

Ivan Julm tema kaasaegsel ikoonimaalil

15. sajandi II veerandil puhkenud s?da riigi jagunemise pooldajatega, kelle eesotsas seisid Galiitsia vürstid, l?ppes Vassili II v?iduga. 1478. aastal liidendati Novgorodi Vabariik, 1485 Tveri vürstiriik, 1510 Pihkva Vürstiriik, 1514 Smolenski vürstiriik ja arvatavasti 1521 Rjazani vürstiriik. Ivan III ja Ivan IV Grozn?i ajal tsentraliseeriti riigi haldus, loodi prikaasid. Enne Venemaal asuvate feodaalriikide allutamist Moskva vürstiriigile olid L??ne-Venemaal Galiitsia-Vol??nia piirkonnas Leedu, Vene ja ?emaitija Suurvürstiriiki kuulumise ajal v?lja kujunenud piiratud keskv?imuga ning aadlike-?lahta ja suurnike suurte vabadustega vürstiriigid; Novgorodis ja Pihkvas suure kaubandus- ja majandusv?imuga vabariik, ainult Moskva suurvürstiriigiga liidetud vürstiriikides valitses tsentraliseeritud keskv?im ja suurvürsti ainuv?im. Tsaar Ivan IV viis l?pule p?hiliselt idaslaavlastega asustatud vene alade koondamise Moskva tsaaririigiks (1547).

Peeter I

15.–17. sajandil pidas Moskva keskne tsentraliseeritud Venemaa l??nesuunal sagedasi s?du teise slaavi elanikkonnaga suurriigi katoliikliku Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja ?emaitija Suurvürstiriigi ühisriigi Rzeczpospolita vastu, mille koosseisu kuulusid endised Kiievi-Vene suurvürstiriigi maa-alad koos ?igeusku alamatega; L??nemere ??res Liivimaa-Moskva s?da ja Liivi s?da. Idasuunal pidas Moskva tsaaririik pidevaid s?du Kuldhordi lagunemisel Musta mere piirkonnas moodustunud islami usku khaaniriikidega (Astrahani, Krimmi, Kaasani khaaniriik) ning suurriigi Osmani impeeriumiga.

17. sajandi keskel alustas Venemaa tsaar Aleksei Mihhailovit? Venemaa moderniseerimist, mida j?tkas 18. sajandi alguses Venemaa tsaar Peeter I, kes majanduslike ja poliitiliste ambitsioonide m?jul sekkus Euroopas Rzeczpospolita–Rootsi kuningriigi – Taani kuningriigi vahelisse s?tta. P?hjas?ja tulemusel saavutas Venemaa strateegilist t?htsust omava rannikuala L??nemere ??res ja s?na?iguse suures Euroopa poliitikas.

19. sajandil osales Venemaa juba suurriigina k?igis Euroopa poliitilistes sündmustes (Napoleoni s?dades, Viini kongress, Poola jagamised jne). 19. sajandil j?tkus ka Venemaa keisririigi laienemine ida ja l??ne suunas.

19. sajandi teisel poolel tekkisid Venemaal esimesed poliitilised liikumised, mille tegevus oli suunatud keisri isevalitsemise vastu ja rahva elukvaliteedi t?usu parandamiseks (Venemaal kaotati p?risorjus alles 1861. aastal). Poliitiline tegevus ja vabameelsus oli aga ülikonvservatiivses Venemaa keisririigis range kontrolli all, mida j?lgis 1826. aastal moodustatud Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond.

Keisri ainuvalitsemise vastased poliitilised liikumised ja kodanikevabaduste n?uded p??disid 1905. aasta revolutsiooni ja selle survel v?lja antud 1905. aasta 17. oktoobri manifestiga, millega v?imaldati elanikkonnale poliitilised ?igused.

1914. aastal Euroopas alanud Esimeses maailmas?jas liitus Venemaa keisririik Antandi riikidega, kuid 1917. aastal toimunud veebruari ja sellele j?rgnenud oktoobrirevolutsiooniga t?ugati Venemaa troonilt viimane Romanovite dünastia keiser Nikolai II, kui ka loodud Venemaa Vabariigi Ajutine Valitsus.

1917. aastal haaras v?imu Venemaal ??rmuslikult meelestatud sotsiaaldemokraatlik VSDT(b)P ning v?imu haaranud "bol?evike" ja nende vastaste vahel algas Vene kodus?da. Viis aastat kestnud kodus?ja tulemusel v?itsid bol?evike juhitud Punaarmee v?ed erineva suunitlusega (monarhistid, konstitutsioonilised demokraadid jne) Vene valgekaartlaste v?gesid ning kehtestasid Venemaal Venemaa N?ukogude Vabariigi (1917–1918) ning seej?rel p?rast VK(b)P ainuparteisüsteemi kehtestamist Vene SFNV (1918–1937), mis 1937. aastal nimetati Vene NFSV-ks (1937–1991).

1922. aastal moodustati Vene SFNV Rahvakomissaride N?ukogu esimehe ja VK(b)P KK sekret?ri Vladimir Lenini juhtimisel Vene SFNV baasil koos teiste sotsialistlike vabariikidega ühine N?ukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, mis eksisteeris aastatel 1923–1991.

Boriss Jeltsin

P?rast NSV Liidu lagunemist 1991. aastal tunnistas Venemaa Boriss Jeltsini juhtimisel oma omariiklust Venemaa F?deratsioonina 25. detsembril 1991. 8. detsembril 1991 kirjutasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina juhid (Valgevene ülemn?ukogu esimees Stanis?a? ?u?kievi? ja ministrite n?ukogu esimees Vjat?eslav Kebit?, Venemaa president Boriss Jeltsin ja riigisekret?r Gennadi Burbulis, Ukraina president Leonid Kravt?uk ja peaminister Vitold Fokin) Valgevenes Belove?jes alla lepetele, millega l?petati N?ukogude Liidu kui rahvusvahelise ?iguse subjekti eksistents ning Valgevene, Venemaa ja Ukraina, kes olid aastal 1922 N?ukogude Liidu ametlikult asutanud, moodustasid uue organisatsiooni, S?ltumatute Riikide ühenduse ehk SRü.

1994–1996 toimus esimene T?et?eenia s?da, kus Venemaa v?gedel ei ?nnestunud hoolimata suurearvulisele ülekaalule nii elavj?us kui ka relvastuses edu saavutada ning Jeltsini valitsus kuulutas v?lja vaherahu ja s?lmis rahulepingu. 1999. aasta Venemaa korteripommitamised olid ajendiks teise T?et?eenia s?ja alustamisele, mis l?ppes 2000. aastal T?et?eenia pealinna Grozn?i vallutamisega. Sissis?da j?tkus küll veel aastaid.

1999. aasta l?pul astus Jeltsin tagasi ja uueks presidendiks sai Vladimir Putin, kelle populaarsusele m?jus edukas s?da h?sti ja kes asus v?imu enda k?tte koondama. Mitme Kremli-meelse tsentristliku partei ühinemisel tekkinud ühtne Venemaa saavutas parlamendis enamuse, mis v?imaldab Putinil kontrollida ka Riigiduumat. Venemaa majandus kasvas nafta ja maagaasi hindade t?usu ja ekspordimahu kasvu najal kiirelt.

2008. aasta augustis pidas Venemaa Gruusia s?da, mille k?igus h?ivas L?una-Osseetia ja Abhaasia. 2015. aastal sekkus Venemaa ka Süüria kodus?tta, kus Venemaa v?gesid on süüdistatud s?jakuritegude sooritamises ja tsiviilisikute tapmises.

P?rast Sot?i taliolümpiam?ngude l?ppu 2014. aasta veebruaris alustas Venemaa s?da Ukraina vastu. Annekteeriti Krimm ning alustati s?da Donbassis, mille k?igus moodustati Donetski Rahvavabariik ja Luhanski Rahvavabariik. S?da kujunes staatiliseks konfliktiks, mille k?igus tehti korduvalt eba?nnestunud relvarahukatseid. 2021. aastal ja 2022. aasta alguses kasvatas Venemaa Ukraina piiride ümber ulatuslikult enda s?jav?elaste hulka. NATO süüdistas Venemaad sissetungi kavandamises, mida Venemaa eitas. 24. veebruaril alustas Venemaa aga t?iemahulist s?jalist sissetungi Ukrainasse. Pealetung Kiievile eba?nnestus, kuid Venemaa suutis enda k?tte haarata osa L?una-Ukrainast.

L??neriigid kehtestasid Venemaa vastu ulatuslikud sanktsioonid, mis hakkas oluliselt kahjustama riigi majandust.

Ajakirjandus

 Pikemalt artiklis Venemaa meedia

Venemaa on rahvusvahelise klassifikatsiooni j?rgi mittevaba riik. Suuremad meediakanalid on riigi kontrolli all. Valitseb osaline poliitiline tsensuur. S?ltumatuid kanaleid on sunnitud sulgema v?i müüma oma aktsiad Kremli kontrolli all olevatele ettev?tetele. Rahvusvahelise infovabadusorganisatsiooni Piirideta Ajakirjanikud 2007. aasta aruandes on Venemaa s?navabaduselt 169 riigi seas 149. kohal. Mitu juhtivat ajakirjanikku on m?rvatud (Paul Klebnikov, Anna Politkovskaja).

Suurema levikuga ajalehed on Pravda, Sport-Ekspress ja Komsomolskaja Pravda. T?htsam valitsust kritiseeriv ajaleht on kaks korda n?dalas ilmuv Novaja Gazeta, mis peatas oma t?? 28. m?rtsil 2022 seoses Roskomnadzori hoiatustega.

T?htsamad uudisteagentuurid on ITAR-TASS ja RIA Novosti.

Suuremad üleriigilised telekanalid on ORT, RTR ja Ren TV.

Religioon

Vassili ?ndsa kirik Punasel v?ljakul

Venelased on valdavalt ?igeusklikud, muud v?ikerahvad (nt tatarlased, t?et?eenid) on valdavalt muslimid. 2013. aasta suvel fondi "ühiskondlik arvamus" poolt l?bi viidud küsitluse kohaselt on 64% elanikkonnast ?igeusku ja 6% on islamiusulisi. Teisi religioone toetab 2% elanikkonnast. 25% elanikkonnast ei pea end usklikuks. Venemaa rahvas jaguneb enamasti kahte ??rmusesse – need, kes usuvad v?ga kindlalt Jumala olemasolusse, ja need, kes seda t?ielikult eitavad. Nende vahel on usuline vastasseis, n?iteks Pussy Rioti juhtum.

Vene ?igeusklikule on v?ga t?htsad usuga seotud esemed, artefaktid – olulised on ristid, ikoonid, karikad. Venemaa ?igeusu kirikutele on iseloomulikud sibulakujulised kuplid ning ikoonde ees kummardamine, elemendid, mis on sageli esindatud ka vene arhitektuuris ja kunstis. Moskva tuntumaid vaatamisv??rsusi Vassili Bla?enn?i kirik kannab samuti eelmainitud elemente. Ikoonidest on tuntud n?iteks Vladimiri Jumalaema ikoon ja Andrei Rubljovi Kolmainsus.

Kristluse leviku ajal sai Venemaast tugevalt religioosne riik, kus kultuur ja v?im oli rajatud usule. Kui v?imule tulid kommunistid, keelati usk ja tauniti k?iki religiooniga seonduvaid tegevusi. Praegu puudub Venemaal riigikirik. Ehkki riigi p?hiseadus s?testab usuvabaduse, on reaalsuses valitsuse ja Vene ?igeusu Kiriku koost?? v?ga tihe. 2002. aastal j?ustunud seadused, ja selle 2006. aasta parandused, keelavad ??rmusluse. Kriitikute v?itel tagab seadus valitsusele ?iguse usuküsimustesse sekkuda. Venemaal t?histatavad pühad on samuti tugevalt seotud kirikuga. Riiklike t?htp?evade hulka kuuluvad n?iteks j?ulupüha, mida erinevalt luterlastest ja katoliiklastest peetakse kaks n?dalat hiljem ehk 7. jaanuaril. ?igeusklikud t?histavad 9. mail v?idupüha, austamaks peapiiskop Nikolause s?ilmete toomist ja prohvet Jesaja m?lestusp?eva.

Riigi peaprokuratuur on ?hvardanud likvideerida Venemaa Jehoova tunnistajate administratiivkeskuse v?idetava ekstremistliku tegevuse t?ttu. ?iguskaitseorganid on salaja filminud Jehoova tunnistajaid nende kodudes ja kuningriigisaalides. Nad on Jehoova tunnistajate telefonik?nesid pealt kuulanud, nende meilis?numeid lugenud ja info kogumiseks teisi ebaseaduslikke meetmeid tarvitusele v?tnud.[1]

Rahvusvahelised suhted

Euroopa Parlament nimetas 2022. aasta sügisel Venemaa terrorismi toetavaks riigiks seoses selle agressiooniga Ukraina vastu. Eelnevalt kuulutasid Venemaa terrorismi riiklikuks toetajaks Leedu, L?ti, Eesti ja Poola parlamendid.

Vaata ka

• Vene NFSV
• N?ukogude Liit
• Rahvusliku ühtsuse p?ev
• Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)
• Vene-Ukraina s?da
• Venemaa n?ljah?dad
• Venemaa muusika
• Venemaa suursaatkond Eestis
• Korruptsioon Venemaal
• Eestlased Venemaal
• Litviinid
• Eesti-Venemaa piir
• Eesti-Venemaa suhted
• Venemaa 2014. aasta taliolümpiam?ngudel
• Venemaa Euroopa-osa
• Venemaa Aasia-osa
• F?deraalülikool
• Venemaa F?deratsiooni kohtusüsteem
• 2012. aasta Venemaa presidendivalimised
• 2018. aasta Venemaa presidendivalimised
• Venemaa v?lisv?lgade tühistamine
• UNESCO maailmap?rand Venemaal
• Venemaa-Ukraina piir
• Venemaa varilaevastik

V?lislingid

• gov.ru
• Valitsuse veebisait
• Kalev Kask: Venemaa kavandab l?hiaastatel ulatuslikku armeereformi, EPL, 21. november 2008.