马庄的媳妇为啥这么好
Ilme
百度 目前,美的集团直接持有小天鹅%股份。
? |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
? |
1920. aastad |
1930. aastad |
1940. aastad |
1950. aastad
| 1960. aastad
| 1970. aastad
| 1980. aastad
| ?
?? |
? |
1952 |
1953 |
1954 |
1955 |
1956
| 1957
| 1958
| 1959
| 1960
| ?
| ??
1956. aasta (MCMLVI) oli 20. sajandi 56. aasta.
Sündmused maailmas
[muuda | muuda l?hteteksti]Jaanuar
[muuda | muuda l?hteteksti]- 3. jaanuar – avati Moskva–Pekingi raudteeliin.
- 26. jaanuar – avati VII taliolümpiam?ngud Itaalias Cortina d'Ampezzos.
- 26. jaanuar – N?ukogude Liit tagastas Soomele Porkkala merev?ebaasi.
- 26. jaanuar – ühendkuningriigis keelati heroiin.
Veebruar
[muuda | muuda l?hteteksti]- 14.–25. veebruar – Moskvas toimus NLKP XX kongress. Selle kongressiga ?eldi avalikult lahti stalinistlikust terroripoliitikast.
- 15. veebruar – Urho Kaleva Kekkonen, Agraarpartei esindaja valiti Soome presidendiks.
- 25. veebruar – N?ukogude Liidu juht Nikita Hru?t?ov tegi NLKP XX kongressi kinnisel istungil ettekande Jossif Stalini kuritegudest ja nimetas teda türanniks.
M?rts
[muuda | muuda l?hteteksti]- 2. m?rts – Maroko kuulutas v?lja iseseisvuse Prantsusmaast.
- 5. m?rts – N?ukogude Liidus ei t?histatud enam pidulikult Jossif Stalini surma-aastap?eva.
- 5. m?rts – Stalini 3. surmaaastap?eval hakkasid rahvarahutused Gruusias, kus ei oldud rahul NLKP XX kongressil nende suure kaasmaalase aadressil toimunud "Venemaa-poolse laimamisega". Gruusia rahvusdiviis keeldus oma rahvuskaaslaste vastu astumast, mist?ttu saadeti korda looma internatsionaalsed v?eosad.
- 11. m?rts – eetrisse j?udis Eesti Televisiooni esimene uudistesaade "Aktuaalne kaamera".
- 18. m?rts – seoses 5. m?rtsi sündmustega Gruusias otsustas NLKP Keskkomitee Poliitbüroo laiali saata rahvusdiviisid nii Gruusias, Armeenias ja Aserbaid?aanis kui ka Eestis, L?tis ja Leedus.
- 20. m?rts – Tuneesia iseseisvus Prantsusmaast.
- 23. m?rts – Pakistanist sai esimene islamistlik vabariik.
Aprill
[muuda | muuda l?hteteksti]- 19. aprill – Monaco vürst Rainier III abiellus USA n?itleja Grace Kellyga.
Mai
[muuda | muuda l?hteteksti]- 24. mai – Luganos peeti esimene Eurovisiooni lauluv?istlus, mille v?itis korraldajamaa ?veits lauluga "Refrain".
Juuni
[muuda | muuda l?hteteksti]- 1. juuni – Nikita Hru?t?ov vabastas Vjat?eslav Molotovi NSV Liidu v?lisministri kohalt. Molotovi j?rglaseks sai Dmitri ?epilov.
- 10. juuni – Stockholmis avati Melbourne'i olümpiam?ngud. Rootsis peeti ratsutamisv?istlused, sest Austraaliasse oli hobuste sissevedamine keelatud.
- 12. juuni – Pariisis peeti I Euroopa jalgpalli meistermeeskondade karikaturniiri finaalm?ng. Madridi Real v?itis Stade Reimsi meeskonda 45 000 pealtvaataja ees peetud m?ngus tulemusega 4:3.
- 26.–28. juuni – Poznanis toimunud kommunismivastaste rahvarahutuste mahasurumine l?ppes veriselt. Tapeti 44 inimest.
- 29. juuni – Marilyn Monroe abiellus n?itekirjanik Arthur Milleriga.
- 30. juuni – NLKP Keskkomitee v?ttis vastu otsuse "Isikukultuse ja selle tagaj?rgede likvideerimise kohta".
Juuli
[muuda | muuda l?hteteksti]- 16. juuli – NSV Liidu ülemn?ukogu liitis Karjala-Soome NSV "viimase ülemn?ukogu palvel" Vene NFSV-ga Karjala ANSV-na.
- 26. juuli – Egiptuse president Gamal Abdel Nasser natsionaliseeris Suessi kanali.
August
[muuda | muuda l?hteteksti]- 8. august – Belgias hukkus tules ja plahvatustes 263 kaevurit.
- 17. august – Saksamaa LV ülemkohus keelustas Saksamaa Kommunistliku Partei (Kommunistische Partei Deutschlands).
- 21. august – New Yorgis esilinastus King Vidori "S?da ja rahu" Lev Tolstoi samanimelise romaani j?rgi.
September
[muuda | muuda l?hteteksti]- 5. september – Berliinis oli esiettekandel Sergei Prokofjevi klaverikontsert vasakule k?ele.
- 15. september – regulaarreise alustas NSV Liidu esimene reaktiivreisilennuk TU-104.
Oktoober
[muuda | muuda l?hteteksti]- 19. oktoober – Moskvas s?lmiti N?ukogude Liidu ja Jaapani ühisdeklaratsioon.
- 23. oktoober – Budapestis Sándor Pet?fi m?lestussamba juurde kogunes ligikaudu 200 000 inimest. V?eti maha Jossif Stalini kuju. Politsei avas meeleavaldajate pihta tule. Algas Ungari ülest?us.
- 24. oktoober – Imre Nagyst sai Ungari peaminister.
- 26. oktoober – Ungarisse viidi sisse Varssavi pakti v?ed.
- 29. oktoober – algas Suessi kriis. Iisrael tungis Siinai poolsaarele. Suurbritannia ja Prantsusmaa esitasid Iisraelile ja Egiptusele ultimaatumi s?jategevus kohe l?petada. Egiptuse president Gamal Abdel Nasser lükkas selle aga tagasi, andes sedasi ettek??nde s?jaliseks sekkumiseks.
- 29. oktoober – vabalinn Tanger taasintegreeriti Marokoga.
- 31. oktoober – Suurbritannia ja Prantsusmaa alustasid Egiptuse lennuv?ljade ja muude objektide pommitamist.
- 31. oktoober – Ungaris likvideeriti üheparteisüsteem. Kohe legaliseeris end Ungari Sotsialistlik Partei.
November
[muuda | muuda l?hteteksti]- 4. november – N?ukogude armee v?ed tungisid Budapesti. Kukutati Imre Nagy valitsus ja Ungari uueks kommunistlikuks valitsusjuhiks sai János Kádár.
- 5. november – Suessi kriis: Suurbritannia ja Prantsusmaa dessantv?ed alustasid Egiptuse sadamalinna Port Saidi vallutamist.
- 6. november – Dwight Eisenhower valiti tagasi USA presidendiks.
- 7. november – Suessi kriis: üRO Peaassamblee n?udmisel l?petasid Suurbritannia ja Prantsusmaa s?jategevuse Egiptuses.
- 14. november – l?ppes v?givald Ungaris. Kapituleerusid viimased ülest?usnud. Tapetud oli üle 25 000 ungarlase. Hukkus ka 7000 N?ukogude s?durit. Algasid arreteerimised ja hukkamised. (Hukati ka Imre Nagy). üle 100 000 ungarlase p?genes v?lismaale.
- 16. november – blokeeriti Suessi kanal.
- 21. november – Suessi kriis: Port Saidi saabusid esimesed üRO rahuvalvej?ud.
- 22. november – algasid XVI nüüdisaegsed suveolümpiam?ngud Melbourne'is, Austraalias
- 23. november – Suessi kriis p?hjustas Suurbritannias bensiini normeerimise.
Detsember
[muuda | muuda l?hteteksti]- 2. detsember – Fidel Castro ja tema pooldajad (sh Che Guevara, Raúl Castro, Camilo Cienfuegos) j?udsid Kuubale.
- 12. detsember – Jaapan sai üRO liikmeks.
- Ajakiri France Football valis esimest korda maailma parima jalgpalluri, kelleks osutus inglane Stanley Matthews.
Sündmused Eestis
[muuda | muuda l?hteteksti]Jaanuar
[muuda | muuda l?hteteksti]Veebruar
[muuda | muuda l?hteteksti]M?rts
[muuda | muuda l?hteteksti]- 11. m?rts – Eesti Televisioonis valmis esimene uudistesaade "Aktuaalne kaamera".
Aprill
[muuda | muuda l?hteteksti]Mai
[muuda | muuda l?hteteksti]Juuni
[muuda | muuda l?hteteksti]- 16. juuni – likvideeriti Tallinna N?mme rajoon, ühendades selle territooriumi Keskrajooniga[1].
Juuli
[muuda | muuda l?hteteksti]- 7.–8. juuli – Tartus toimus Balti liiduvabariikide I üli?pilaslaulupidu[1]
- 14. juuli – j?usse l?ks uus riiklike pensionide seadus; see t?i kaasa pension?ride arvu suurenemise ja pensionim??rade t?usu[1].
August
[muuda | muuda l?hteteksti]September
[muuda | muuda l?hteteksti]- 1. september – kaotati ?ppemaks üldhariduskoolide 8.–11. klassis, keskeri?ppeasutustes ja k?rgkoolides[1].
Oktoober
[muuda | muuda l?hteteksti]November
[muuda | muuda l?hteteksti]Detsember
[muuda | muuda l?hteteksti]- Detsembris valmis Tallinna ekskavaatoritehases esimene ekskavaator[1].
- Ilmus Rudolf Sirge romaan "Maa ja rahvas"[1].
Sündinud
[muuda | muuda l?hteteksti]Pikemalt artiklis Sündinud 1956
- 3. jaanuar – Mel Gibson, austraalia filmin?itleja
- 31. jaanuar – John Lydon (ehk Johnny Rotten), briti laulja (Sex Pistols)
- 10. veebruar – Ants Juske, eesti kunstiteadlane ja -kriitik
- 24. veebruar – Judith Butler, USA filosoof ja feminist
- 26. veebruar – Milan Babi?, jugoslaavia poliitik
- 26. veebruar – Michel Houellebecq, prantsuse kirjanik
- 18. m?rts – Ingemar Stenmark, rootsi m?esuusataja
- 21. m?rts – Ingrid Kristiansen, norra jooksja
- 22. m?rts – Lena Olin, rootsi n?itleja
- 24. m?rts – Steve Ballmer, Microsofti juhte
- 27. m?rts – Thomas Wassberg, rootsi murdmaasuusataja
- 4. aprill – David E. Kelley, ameerika filmiprodutsent
- 12. aprill – Andy Garcia, ameerika n?itleja
- 22. aprill – Jukka-Pekka Saraste, soome dirigent
- 30. aprill – Lars von Trier, taani re?iss??r
- 4. mai – Ulrike Meyfarth, Saksamaa LV k?rgushüppaja
- 7. mai – Jan Peter Balkenende, Hollandi poliitik
- 17. mai – Sugar Ray Leonard, ameerika poksija
- 20. mai – Boriss Akunin, venekeelne kirjanik
- 24. mai – Seam Kelly, iiri jalgrattur
- 29. mai – LaToya Jackson, ameerika laulja
- 6. juuni – Bj?rn Borg, rootsi tennisist
- 10. juuni – Rolandas Paksas, leedu poliitik
- 8. juuli – Mihkel Ulman, eesti stsenarist, n?itekirjanik ja prosaist.
- 9. juuli – Tom Hanks, ameerika n?itleja
- 11. juuli – Sela Ward, ameerika n?itleja
- 15. juuli – Joe Satriani, ameerika rokk-kitarrist
- 21. august – Kim Cattrall, kanada n?itleja
- 25. august – Henri Toivonen, soome rallis?itja
- 14. september – Kóstas Karamanlís, kreeka poliitik
- 23. september – Paolo Rossi, itaalia jalgpallur
- 29. september – Sebastian Coe, briti kergej?ustiklane ja poliitik
- 1. oktoober – Andrus Ansip, eesti poliitik
- 4. oktoober – Hans van Breukelen, hollandi jalgpallur
- 18. oktoober – Martina Navrátilová, T?ehhi-USA tennisist
- 12. november – Jannes van der Wal, hollandi kabemaailmameister
- 19. november – Peter Carter, Suurbritannia diplomaat
- 19. november – Eileen Collins, USA astronaut
- 20. november – Bo Derek, ameerika n?itleja
- 21. november – Terri Welles, USA modell
- 24. november – Cyril Svoboda, t?ehhi poliitik
- 25. november – Kalle Randalu, eesti pianist
- 7. detsember – Larry Bird, USA korvpallur
- 15. detsember – Indrek Hirv, eesti luuletaja ja kunstnik
- 23. detsember – Dave Murray, briti muusik (Iron Maiden)
- 23. detsember – Michele Alboreto, itaalia autov?idus?itja (vormel 1)
Surnud
[muuda | muuda l?hteteksti]Pikemalt artiklis Surnud 1956
- 18. jaanuar – Konstantin P?ts, Eesti riigitegelane ja esimene president – represseeritud, Kalinini oblast, Bura?evo psühhiaatriahaigla
- 23. jaanuar – Alexander Korda (Sándor Laszlo Kellner) ungari p?ritolu briti filmire?iss??r
- 31. jaanuar – Alan Alexander Milne, inglise kirjanik ("Karupoeg Puhh")
- 2. veebruar – Pjotr Kont?alovski, vene maalikunstnik
- 4. veebruar – Savielly Tartakower, juudi p?ritolu poola/prantsuse maletaja
- 17. m?rts – Irène Joliot-Curie, prantsuse füüsik, Nobeli keemiaauhind 1935
- 25. m?rts – Robert Newton, inglise n?itleja
- 23. mai – Gustav Suits, eesti luuletaja
- 8. juuni – Marie Laurencin, prantsuse kunstnik
- 7. juuli – Gottfried Benn, saksa arst, kirjanik, esseist ja luuletaja
- 14. august – Bertolt Brecht, saksa n?itekirjanik
- 29. september – Anastasio Somoza García, Nicaragua president 1937–1956
- 25. oktoober – Risto Ryti, Soome president 1940–1944
- 1. november – Pietro Badoglio, Itaalia s?jav?elane ja poliitik
- 26. november – Tommy Dorsey, USA muusik
- 14. detsember – Juho Kusti Paasikivi, Soome president 1946–1956
- füüsika – William Bradford Shockley, John Bardeen ja Walter Houser Brattain
- keemia – Cyril Norman Hinshelwood ja Nikolai Semjonov
- meditsiin – André Frédéric Cournand, Werner Forssmann ja Dickinson W Richards
- kirjandus – Juan Ramón Jiménez
- rahu – auhinda v?lja ei antud